Son duhkoštallo, cápmahallá ja illástuvvo vearrámus lági mielde. Ja dasa lassin ferte hupmat vieris giela. Ida Løken Valkeapää neaktá vahágahttojuvvon nissonolbmo sámi teáhterčájálmasas mas fargga lea vuosttaščájálmas.

Govven/Foto: Hans Olof Utsi
Nils Henrik Buljo, Ida Løken Valkeapää, Egil Keskitalo, Áilloš, Ingá Márjá Sarre

Ida Løken Valkeapää lea bargan Beaivvážis ovdal maid. Moadde jagi dassái lei son “Oslo-rivgu” Carmen, “Almmiriika “komediijas, gos nevttii iežas eatnigillii, dárogillii. Dan háve ii soaitte leahkit Idai riekta nu álkes dilálašvuohta. Dan ektui go Almmiriika lei komediija gos muitaluvvui ealas bartatuvrra birra, de lea “Skoavdnji” čájálmasa fáddán fas olbmo bahámus beliid birra. “Mielastan lea fáddá sihke mielamiel ja dehálaš , ja neaktit veahkaváldima oasis lávddi alde, lea bienasta bitnii plánejuvvon koreografiija ja mii maiddái sáhttá leat somán neaktit”. Muhto de lei dat giella. Čájálmasas neaktá sámegillii, maid son ii dábálaččat huma. “Dat stuorimus hástalussan, dasa lassin go nákcet ealáskahttit rolla, lea dieđusge dat gielalaš bealli”, dadjá Løken Valkeapää. Aŋkke son lea váldán hástalusa, go dal fargga neaktá Beaivváš Sámi Našunálateáhtera lávddis váldorolla sámegillii.

Govven/Foto: Hans Olof Utsi
Nils Henrik Buljo, Ida Løken Valkeapää

Giellahástalusat

“Dat šaddá liigehástalussan go giela ferten oahppat, lassin replihkaide, ja geavahin dieđusge áiggi dasa ahte ráhkkanit ovdalgo go álggiimet buvttadusain – muhto neavttárbargu han lea ge dávjá nu ahte ferte dahkaluddat juoidá maid máhkaš máhttá, vaikke ii goassege ovdal leat bargan dan”, dadjá Ida. Dasa lassin šaddá hástalussan neaktit vieris gillii go sánit eai dakkaviđe atte dovddolašvuođa. “Mun ferten muitit maid dat earát dadjet, ja dego mearridit gullát cealkagiid, vuosttaš geardde, juohke háve. Mun oahpahalan iežan replihkaid muhtin muddui dego livččen oahpahallame musihka, muhto ferten liika muittohit alccen maid mun duođai dajan. Mun ferten čoaggit iežan dovdduid ja áicama eará sajis go gielas. Dasa lassin in sáhte improviseret, ovdamearka dihte jus dat eará neavttárat fáhkkestaga rievdadit iežaset replihkaid, de aŋkke beroškeahttá ožžot seamma vástádusa mus”, dadjá Løken Valkeapää.

Govven/Foto: Hans Olof Utsi
Ida Løken Valkeapää, Heli Huovinen

Čájálmas dehálaš fáttáin

Løken Valkeapää mielas lea dehálaš ahte Beaivváš ja eará teáhterat čájehit dakkár čájálmasaid, danne go dát fáddá boahtá agibeaivve leahkit várálaš ja hearkkes fáddán, ja dasa lassin stuora heahpu eallit dan dilis, sihke sutnje gii lea suohpáheapme ja sutnje gii gillá. “Lea okta dehálaš oassin teáhtera barggus loktet dákkár váttis fáttáid oidnosii. Dat sáhttá addit ipmárdusa dasa movt eará olbmuin lea dilli ja movt lea leahkit olmmožin – buriid ja bahás beliiguin – muhto maiddái dahkat ságaid dáid hearkkes fáttáid birra, almmá seaguhit priváhta vásáhusaid dasa”, dadjá Løken Valkeapää.

Ida Løken Valkeapää

“Skoavdnji” čájálmasas neaktá son Eliisa. Ida lea bajásšaddan Oslos ja lea čađahan neavttároahpu sihke Helssega Teáhterallaskuvllas ja HB Studio New Yorkas. 2001 rájes lea neaktán beaivebálkkolaš neavttáriin sihke Suomas, Ruoŧas ja Norggas, ja leat čanastumit earret eará Norgga Našunálateáhterii, Malmö Stáhtateáhterii, Norrbottens – teáhterii Lulejus, Brageteatret,, Wasa Teaterii Suomas.

Viiddis mátki

Nu mot Løken Valkeapää, de Skoavdnji čájálmasmátki finada maid Suoma-, Ruoŧa- ja Norggabeal, čájálmas dollege de maŋŋel vuosttaščájálmasa Guovdageainnus 9.10. (ja vel 11.10.), de mátkkošta čájálmas viidát. Čájálmas fitná 18 iešguđege báikkiin, miehtá Davvikalohtta, álgá Heahttás 14.10. ja čájehuvvo de maŋemus geardde 19. Ja 20.11. Oslos.

Plakáhtta Skoavdnji 2015. Hábmen: Maret Anna Sara
Plakáhtta Skoavdnji 2015. Hábmen: Maret Anna Sara

Skoavdnji čájálmas

«Skoavdnji» čájálmasas lea olbmuid buriid ja baháid beliiguin sáhka. Teáhterbihttá vuolggahuvvui muhtin balddonasmuitalusas mii lea muitaluvvon Nuorta-Finnmárkkus, ja sámi dramatihkar Inger Margrethe Olsen (1956-2010) čálii dán teáhterbihttán. Muitalusa dáhpáhusat leat mearrasámi birrasis 1920 loguin. Čájálmasain lea čálli háliidan bidjat fuomášumi veahkaválddálašvuhtii mii dahpahuvvo ruovttuin; movt veahkaválddálašvuohta ja ráhkisvuohta sáhttiba vázzit giehtalaga, ja movt lea vejolaš čiegadit daid ja movt dat bissot čihkosis min servvodagas. Dasa lassin háliidii maid čálli jearrat ahte duosttat go mii čorget ja njulget ovddeš daguid ja dáhpáhusaid, ja duosttat go mii fuomášit iežamet balddonasaid. Bihttá čájehuvvui vuosttaš geardde Beaivvážis 1994is, muhto dal čájehuvvo fas áibbas ođđa hámis ja ođđa čájálmassan. Frode Fjellheim lea komponeren ođđa musihka bihttái ja lávde- ja bivttashábmejeaddjin lea Bård Lie Thorbjørnsen.

Čájálmas lea simultánatekstejuvvon dáro-/suomagillii. Bistá 75 min bottu haga.

 

  • Čálli: Inger Margrethe Olsen (1956-2010)
  • Bagadalli: Haukur J. Gunnarsson
  • Komponistta: Frode Fjellheim
  • Lávde- ja bivttashábmejeaddji: Bård Lie Torbjørnsen
  • Čuovgahábmejeaddji: Øystein Heitmann

 

Neavttárat:

  • Piera: Egil Keskitalo
  • Eliisa: Ida Løken Valkeapää
  • Gájjá: Ingá Márjá Sarre
  • Karral: Iŋgor Ántte Áilu Gaup
  • Ánná: Heli Huovinen
  • Elias: Nils Henrik Buljo

 

Skoavdnji lea juoga mii lea stuoris, čahppát ja balddihahtti, dahje orru leamen dakkár seavdnjadasas. Dat sáhttá leat olmmoš, ealli dahje eará. Vearba skoavdnjut mearkkaša lihkadit nu ahte orru stuoris ja balddihahtti, erenoamážit seavdnjadasas. Sáhttá maid soapmása ovddas skoavdnjut. Dalle lea su čuovgga ovddas, dahje hehtte su oaidnimis.