«Lei stuora hástalus oahpat «Áhčči min» ruovttogillii. Dál orun dego šaddan oahppan «Eahpárašbuster», vaikko in dieđe livččen go mun duosttan dan bargat duohta dilis.» Elle-Máijá Tailfeathers lea sihke Blackfoot Kainai First Nations guovllus ja sápmelaš. Maŋimus áiggiid lea son eallán ijaid beivviid ilgadis dáhpáhusaiguin maiguin sivvu vel soaigá. Son neaktá vuohččan sámi lávddi nald, Beaivváža čájálmasas, issoras “Silbajávri” (govas dá olgešbealde, dán ja eará govat das lea H. O. Utsi govven).
Elle-Máijá lea bajásšaddan Kárašjogas, muhto guđajahkásažžan fárrii Canadai ja USA:i. Maŋimus čieža jagi lea orrun Vancouveris. Sus lea oahpu Vancouver Film Schoolas ja University of British Columbias, ja bargá dal freelans neavttárin, filbmadáhkkin ja čállin. Elle-Máijá lea neaktán čuovvovaš filmmain: White Indians Walking, The Guard, The Reaper, Shattered ja Another Cinderella Story. 2011s son nammaduvvui “The American Indian Motion Picture Awards” bálkkašupmái iežas neaktima ovddas White Indians Walking filmmas. Dál bargá eanemus filbmadáhkkin, ja dan vahkku lea su maŋimus filbma: “A red girls reasoning” čájehuvvon sihke Vancouver International Film Festivalas ja maiddai Imaginative Film Festivalas, Canadas. Gea: http://www.youtube.com/watch?v=wEXYuZQy8qQ – vuitige áitto filbmabálkášumi Imaginative Film Festivalas maŋimus filmmain.
Hástaleaddjai ja somá
«Silbajávrri» bihtás neaktá váldorolla Katja, ja mii leat jearran sus mii lea leamaš stuorámus hástalussan dan oktavuođas? «Stuorimus hástalussan lea bissut jaska ja joatkit iežan bargguiguin vaikko ollu dáhpahuvva mu birra. Mu rolla Katja lea hui «eatnálaš» olmmoš, ja lea hui issoras sutnje vásihit go nu ollu ilgatvuohta dáhpáhuvvá su ustibiidda. Lei maiddái stuora hástalussan munnje oahpat «Áhčči min» ruovttogillii. Dál orun dego šaddan oahppan «Eahpárašbuster», vaikko in dieđe livččen go mun duosttan dan bargat duohta dilis.» Go mii jearrat mii lea leamaš suohttaseamos “Silbajávri” buvttadusain vástida Elle-Máijá ná: «Lean álo niegadan beassat bargat neavttáriin Beaivváš Sámi Našunálateáhteris. Dáppe leat nu ollu čeahpes ja hutkkas olbmot ja go beasan vel neaktit sámegillii. Juste dat lea oalle erenoamáš, go Canadas goit in dieđe eará teáhtera gos lea vejolaš neaktit iežas eamiálbmotgillii. Dasa lassin lea mu mielas Halloween-beaivi buot suohttaseamos beaivi olles jagis ja danne liikon ge issorasat bargat dakkár ilgadis bihtáin lávddi nalde.
Máŋggabealat deaivvadeapmi
Don leat vázzán filbmaskuvla Vancouveris, ja leat muđui bargan eambbo filmmaiguin go teáhteriin – leat go makkárge erohusat ja movt vásihat don dan? Filbmen barggus olmmoš ii beasa hárjehallat nu ollu go teáhteris. Dávjá oaččut dušše iežat replihkaid gihtii ja šaddat daid hárjehallat, itge beasa deaivvadit eará neavttáriiguin ovdal go dan beaivvi go filbmejuvvo. Jus lea vuorbi de beasat dahkat iežat replihkka guovtte- vai golmma geardde ovddabealde kamera, muhto it eambbo.Teáhterproseassa lea eambbo lunddolaš mu mielas. Mii bargat ja čađahit muitalusa kronologalaččat nu movt lea – filmmas dagat dušše eaŋkil scenaid hávális iige gávdno kronologiija ovdal filbma lea gárvvis. Teáhteris lea maid nu ahte buohkat- sihke neavttárat, kreatiiva joavku ja teknihkkarat barget ovttas čađa áigge ja juste dan kreatiiva joavko-prosessii liikon erenoamáš bures. Makkár erohusat leat Vancouveris bargat dan ektui go dáppe Beaivvážis? «Vancouveris lea mihá eambbo streassa go dáppe. Dáppe olbmos lea áigi bargat vuđoleappot bihtáin, ja dasa mun liikon. “Silbajávri” buvttadeamis lea vel stuora kreatiivvalaš joavku, ja dat lea mu mielas hui gelddolaš.»
Boahtteáiggi plánát
Go Elle-Máijá lea geargan Beaivvážis máhccá fas Vancouverii. Doppe áigo heivehit ja bargat viidáseappot “A red girls reasoning” giehtačállosiin vai šaddá guhkes filbman. Dasa lassin lea šiehtadan “Museum of Antropologain” Vancouveris ráhkadit čájáhusa eamitálbmot nuoraid dáidaga birra. Mii sávvat Elle-Máijái lihkku bargguin ja illudit gullat ja oaidnit eambbo sus boahtteáiggis.