Almma leat máŋggas leamaš bartamátkis, gos olbmot juhket mearehis ollu spriita ja láhttejit dainna lágiin maid maŋŋel šaddet gáhtat. Frank Jørstad goitge lea. Ja it go don jáhke son geardduha daguidis fas, muhto dan vuoru rievtti mielde ođđasit ja buorebut. Das oaidnit komediija mii dáhpáhuvvo muhtin bartamátkis, gos maid lea lávggodanstámpa, Beaivváža lávddi alde, ja mas áltálaš vuohččan bagadallá Almmiriika nammasaš čájálmasas. “Sáhtán lohkat ahte nuorran dahken dáinna lágiin iežan suohtas researcha ja dutkanbarggu čájálmassii, seammalágaš vásáhusat maid earát nuorat ge leat muhtumin vásihan iežaset bartamátkin doaivumis”.
Álggahalli
Suohtas ban dieđusge galgá. Ja Franke mielas lei lunddolaš ja riekta su vuosttaš bagadeapmi galggai dáhpáhuvvot Beaivváža lávddi alde. “Mun dovddan Beaivváža birrasa nu bures ovdalaččas ja mus leia hui buorre oktavuohta teáhterii iežan nuorravuođa rájes go ledjen álggahalli neavttáriin Álttás sullii 1987s.” Son lei mielde nuoraidteáhterbirrásis Álttás, ja sis ledje buorit ovttasbarggut Beaivvážin ja maiddái Samovarteáhteriin Girkonjárggas, maid son lei mielde álggaheame. Muđui lea maid bargan ovttas buot guhtta neavttáriin.
Almmiriika
Dovddan oadjebasvuođa álgit bagadallat unna lávddážis, namuha Frank, muhto mii aŋkke su mielas álohii lea čájehan buori dási, nappo Beaivváža lávdi. Áššáigullevažžan soaitá leat maid makkár teáhterbihttá lei su vuosttaš bagadallan bargun, go son 1998s nevttii Hålogaland teáhtera veršuvnna Almmiriika bihtás ja mii lei su vuosttaš albma vásáhus ámmátneavttár dilis. Su mielas lei diehttelasat stuora vásáhus leahkit mielde dalle, go “bihttá vuosttažettiin lea hui mearehis hearvás komediija, muhto das vuhtto maiddái duođalašvuohta, go boahtá ovdan ovdamearka dihte dakkár perspektiiva ahte lea go son olbmos obanassiige oktavuohta iežainis.” Dađi eambbo ii hálit bagadalli čilget bihtá sisdoalu ja lohká “olbmot besset ieža dulkot ja guorahallat, muhto vuosttažettiin lea Almmiriika albma komediija”. Muđui lea Frank leamaš mielde mánáid Tv ráiddus Jul på Månetoppen gos son nevttii blånissen Storm ja Svidd neger filmmas ges nevttii duolva Guovdageainnu gávttehasa mii lei boazosápmelaš ja gean namma lei Normann Hætta Bongo Utsi Saus.
Mielamiel ja earálágaš
Nu go bihtá čálli, Árni Ibsen váidni logai okte, de lea sihke sisdoallu ja lávdehápma Almmiriika bihtás schizofrena. Lávdehábmen lea nu earenoamáš, ahte dušše dan dihte lea veara geahččat bihtá mas leat guokte oasi; nubbi oassi čájehuvvo olggobealde barta –“olgun” ja nubbi oassi fas barta siste – ja gohčoduvvo diehttelasat “siste”. Goappeš oasit čájehuvvoba oktanaga ja buohtalaga. Bottus lonuhit geahččit čohkkánsaji, ja sii geat álggos ledje “olgun” mannet “sisa” ja nuppe ládje. Ja das gal seammá goappá oasi geahčat álggos. Nubbin sániin dadjat go geahččá dan oasi mii lea “olgun” ja oaidná ahte muhtin boahtá čieru uvssas olggos, de ii soaitte ipmirdit dahje diehtit manne dan dahká, ovdal go beassá vásihit mii dáhpáhuvvo “siste”.
Almmiriika ala Beaivváš
Beaivváža veršuvdna Himmelrik bihtás lea Almmiriika – mii lea jorgaluvvon dárogielas/islánddagielas. Bihttá, mainna leat dál bargame, čájehuvvo davvisámegillii. Vuosttaš čájálmas lea njukčamánu 1. beaivvi Guovdageainnus, dasto lea čájálmasmátki Finnmárkkus, Romssas, Davvi Suomas ja Davvi Ruoŧas ja Oslos. Maŋemuš čájálmas lea Álttá kultursálas cuoŋománu 15 beaivvi. Neavttárat leat Anitta Suikkari, Áilloš, Ida Løken, Egil Keskitalo, Nils Henrik Buljo ja Mary Sarre (oidnojit duos olgešbealde smujjame…). Lávdehábmejeaddji lea Nora Furuholmen ja čuovgahábmejeaddji fas Anders Elfven, das gurutbealde, ovttas bagadallin.
Dán pdf. fiillas gávnnat eanet dieđu mátki birra ja dappe gávnnat bileahtaoastin vejolašvuođaid.