Mátta-Várjjagis, Finnmárkkus ja Davvi-Romssas lea erenoamáš soahtehistorjá. Norggas galggaše dovdat dan historjá ja dat galggašii leat čállojuvvon buot skuvla- ja historjágirjjiin. Dađibahábut baicca lea čiegus oassin iežamet našuvnna soahtehistorjjáš.

(Sii guđet ráfi masse) – Samovarteáhter, guossečájálmas, 22.11.2019

“In vuoruhan heakkas, boahtte áiggi ja bearraša, ja vulgen soahtái”

Osvald Harjo

Samovarteáhter lea buvttadan teáhterbihtá soahteáiggi birra guovtti girjji vuođul – Mennesker ved en grense” ja “Moskva kjenner ingen tårer”.Girjjit lea čállojuvvon partisána soalddáhiid ráhččamušaid birra davvin ja daid lossa mearrádusaid maid olbmot dalle fertejedje dahkat (Osvald Harjo ja Harald Rygh).

Dát čájálmas lea ovttaskasolbmuid vuorbi dan stuora politihkalaš systemas. Juoidá mii diehtit ja juoga fas fertet lávdedáiddan hutkat;  Gelddolašvuohta, ovttastallan, bákčasat, ohcaleapmi, eallin ja ráhkisvuohta – čalbmeravkaleamis.

Oasseváldit leat golbma nuorra lávdedáiddára ja nana riikkaidgaskasaš joavku. Lea ođđabuvttaduvvon lávdedáidda; sihke teaksta, koreografiija ja musihkka.

Maŋŋel soađi leat beaggán historjját nu mot “Gutta på skauen” ja Max Manus, muhto unnán lea gullon soahtevuosttaldeami birra davvin. Nuorta-Finnmárku partisánat eai ožžon medáljaid, čiŋaid eaige ánssu norgga eiseválddiin. Dáinna čájálmasain háliida Samovarteáhter gudnejahttit partisánaid ja sin vuosttaldeami soađi vuolde.

Bihttá lea sin birra geat sohte iežaset jáhkus ja geat adde buot, muhto geat ráfi masse.

75 jagi čálmmustahttán

Golggotmánu 25. beaivvi 2019  lea 75 jagi dassái go Rukses Armé soahteveahka beste Nuorta-Finnmárku  nuppi máilmmisoađis. Go Mátta-Várjjat gielda čalmmustahttá 75 jagi doaluid, de lea “Sii guđet ráfi masse” – De som tapte freden” oassin dás.

Čájehuvvo guossečájálmassan Sámi Našunálateahtera luhte, bearjadaga 22.11.2019, dii. 18:00. Bileahtat lea (ledje) oasttimis dáppe.