Čájálmasa prográmmabláđđi (lassi dieđut čájálmasa birra, nu mot mátkeplánat, ollislaš krediterenlistu ea. ea., sáme- ja dárogillii).
Dan áigásaš sohkabeali-, seahtoservvodaga- ja eamiálbmogiid vealaheapmi dagaha gáržžes ovdánanvejolašvuođa. Mot dát golbma nissona birgehallet, ja mot dat čuohcá sidjiide?
Lea sámepolitihkalaš ja nissonpolitihkalaš teáhtermáinnas, mii lea čállojuvvon historjjálaš dieđuid – ja áigeguovdilis dáhpáhusaid vuođul.
Lea jahki 1890. Muhtin sámenisu háliidivččii buoret guohtundilálašvuođa iežas bohccuide, ja vuolgá finadit Šloahtas. Doppe deaivvada muhtin hoavvanissonin ja dronnegiin. Sin ságastallamis hástohit ja hárdet guhtet guimmiideaset sin iešguđetláganvuođa- ja searvevuođaiguin. Dan áigásaš sohkabeali-, seahtoservvodaga- ja eamiálbmogiid vealaheapmi dagaha gáržžes ovdánanvejolašvuođa. Mot dát golbma nissona birgehallet, ja mot dat čuohcá sidjiide? Dáhpáhusat ja rollaid áigegaska lea dološ áiggis ja otnáš áiggis. Dáinna poehtalaš lávddegovahallamiin šaddá jearaldat ahte mii lea nuppástuvvon 1890is otnážii.
Čájálmas lea davvisámegilli, tekstejuvvo dáro- ja suomagillii. Álgočájálmas: 25.01.19, Guovdageainnu kulturviesus.
26.01.2019 Álgočájálmas čájehuvvon
14.02.2019 Rámiduvvo
03.03.2019 Loahpahuvái Oslos
Govvejeaddji Per Heimly, krediteren gáibiduvvo preassageavaheamis, eará geavaheamis gáibiduvvo maiddái lohpi teátheris.