Čájálmasa prográmmabláđđi, mii ea. ea. muitala geat barge buvttadusas, ja maiddái eanet dieđut muhtin guovddaš olbmuid birra čájálmasa, muđui eará ge.
Sáhpánat ja olbmot (Om mus og menn/ Of Mice and Men) dáhpahuvvo eanandoallobirrasis gos dievddut leat guovddážis, nu garra ja láđismeahttumis biras gos ii leat sadji dovdduide, ja mot ceavzit juohke beaivválaš dilis orru leamen deháleamos.
Dán birrásis oahpásnuvvot bargiguoktái George ja Lennie geat leaba golgolaččat ja eananbargit. Soai leaba ovttas leamaš buriid ja baháid čađa ja áiggi mielde maid sorjjasvuođa goabbat guoibmáseatte. George lea bearráigeahččan bázahallan Lennie mánnávuođa rájes juo. Lennie lea iežas ovttageardásašvuođas siivui, muhto son lea hui gievra ja go ballagoahtá, de ii nagot iežas daguid hálddašit. Son lihko litna áđaide nugo – sáhpániidda, kaniinnaide, vielpáide, litna liinniide ja nissonvuovttaide – mat dađibahábut sáhttet billahuvvat ja bávččagit su gievrras gieđaid gaskkas. George ovddasvástádus lea várjalit Lennie su iežas destruktiivalaš daguid vuostá, servvodaga vuostá ja su gievravuođa vuostá – mii šaddá su headjuvuohta – ja mii loahpas šaddá roassun…
Sáhpánat ja olbmot muitala eallinfámolaččat olbmuid čiekŋaleamos nieguid ja doaivagiid, vearrivuođa, čearddalaš vealaheami, ustitvuođa ja olbmuid geat ohcet bargguid ja buoret eallima.
John Steinbeck (1902-1968) šattai dovddusin dainna čállosiin 1937s. Son dramatiserii dakkaviđe romána ja čájálmas oaččuige kritihkkabálkkašumi New Yorkas maŋit jagi. Son oaččui maid litteratuvrra Nobel-bálkkašumi 1962.
Čájálmas lea tekstejuvvon dárogillii. Vuosttaščájálmas 01.10.10, Guovdageaidnu.
08.09.2010 Dovddus klassihkar dal maid sámegillii
Čakčat -10 Gatnjalat golggiiidit go luođđa bávkkeha
Čakčat -10 Gielalaš hástalusat sámi lávddis
Govvejeaddji, Hans Olof Utsi, krediteren gáibiduvvo preassageavaheamis, eará geavaheamis gáibiduvvo maiddái lohpi teátheris.