Foto/Govven: Aslak Mikal Mienna
Nils Henrik Buljo, kulturskuvlla mánát, Egil Keskitalo, Skábmačuovggas. Govven/foto Aslak Mikal Mienna

Skábmačuovggas lei čájálmasráidu maid teáhter lágidii gaskkal jagiid 2008-2013. Lei teáhterhoavda dien áigodagas, Haukur J. Gunnarsson, guhte na háliidii ahte teáhter, ovttas ovttasbargoguimmiiguin, Dimitri joavkkuin ja suohkana kulturskuvllain, galggai guoimmuhit gehččiid “skábmavuođu sálmmaiguin, lávlagiiguin ja teavsttaiguin”, skábman, juovlamánu. Ovttas lávddis, de teáhtera neavttárat, Dimitri joavkku lávlut ja kulturskuvlla mánát, lávlo, dánseje ja nekte. Juohke Skábmačuovggas lei teáhteroassi, omd. daid maŋemus jagiid, čájehuvvui oaniduvvon veršuvdna Charles Dickens “A Christmas Carol” (En julefortelling/Okta juovlamuitalus). Vierru maid šattai skeŋket bileahttasisaboađu veahkkeorganisašuvnna Mama Sara bargguid masaiaid gaskkas Tanzanias. Juohke jagi čájehuvvoje seamma čájálmas guktii.

Skábmačuovggas 2013

2008is ovttasbarge ja lágidedje Beaivváš, Dimitri joavku ja suohkana Kulturskuvla vuohččan čájálmasa maid dalle gohčodedje Skábmačuovggas ja jurdda lei ahte dát galggai šaddat jahkásaš čájálmas. Ja ii fal gal šaddan dušše jurdda ja soaittáhat; dal 6 jagi maŋŋel, 2013is, sáhttet Beaivváš, Dimitri joavku ja Kulturskuvlla mánáid/nuoraid koara fas cealkit buohkaide, geat háliidit oažžut “skábmadovddu”, beassat eret binnáš juovla-hušas ja bosihit liekkusvuođas, bures boahtin 6. Skábmačuovggas čájálmassii. Ja nu mot jo daid 5 maŋemus jagiid, de čájehuvvo čájálmas guktii, na: Kulturviesus gaskkavahkku 11/12 ja fas nuppes, duorastaga 12/12, goappašat beaivvi dii. 18:00 (bistá sullii diimmu).

Nu mot ovddit jagiid, de searvá Dimitri joavku ja Kulturskuvlla mánát (ja nuorat), lávlumin, Beaivváš neavttárat maid servet das veahá, ja de Beaivváš čájeha juovla/ovdal-juovlla čájálmasa, dan jagi (nu mot diibmá) oasi Charles Dickens “A Christmas carol”, sámegillii “Juovlamáinnas”, das maid sihkkarit servet soapmásat dain koarain.

Ja nu mot jo lea leamaš jo 2009 rájes, de manná bileahttadienas ollislaččat Mama Sara Education Foundation veahkkebargguide masai-birrasis Tanzanias. Skábmačuovggas lea 2009 rájes čohkken sidjiide badjelaš 80 000 ruvnno.

Ášši čállon beaivvas.no siiddus dán vissis čájálmasa birra.
26.11.2013 Skábmačuovggas 2013
09.12.2013 Lávlla, teáhter ja dáidda cegge skuvllaid
20.12.2013 Badjel 20 000 skuvlavisttiide

Čájálmasgovat Skábmačuovggas 2013

Govven Aslak Mikal Mienna, krediteren gáibiduvvo geavaheamis.

Skábmačuovggas 2012

Skábmačuovggas lea jo šaddán skábmaáigge-arbevierru Guovdageainnus. Go dal lágiduvvo čájálmas viđat geardde, seamma oasseváldiid bokte go ovdal. Bearjadaga 14. beaivvi juovlamánus lea vuosttáščájálmas, dii 1800, Kulturviesus. Ja de fas mánnodaga 17. beaivve maiddái, seamma áiggi, nu ahte čájalmas čájehuvvo nu go maid ovddit jagiid, guovtte geardde. Buot bileahtadienas ruhtada buori ášii, Mama Sara Education Foundation veahkkebarggu masai-birrasis Tanzanias.

Dán jagi lea aibbas ođđa sisdoallu; dieđusge lea olu lávlun, lávlagat mat heivejit áigodahki, skábma- ja juovlaáigi, muhto das ovdanbuktojuvvo oassi mii ovdal ii leat leamaš mielde, namalassii dovddus Charles Dickens «A Christmas Carol», dahje sámegilli, “Juovlamáinnas”. 

Ja sii geat dán duohtandahket leat: Bagadalli (dieđusge muđui čájálmasas): Teáhterhoavda Haukur J. Gunnarsson
Neavttárat: Svein Birger Olsen (muitaleaddji), Egil Keskitalo (Scrooge), Ina M. Hætta (neahpi), Mary Sarre (gávpotmiššuvnna nisu) Rawdna C. Eira (gávpotmiššuvnna nisu), Ánte Siri (Bobby), Áilloš (Marley).

Kulturskuvlla lávlunjoavku ja Dimitri joavku leaba dieđusge áibbas guovddažis lávlagiiguin.

Ášši čállon beaivvas.no siiddus dán vissis čájálmasa birra.
10.12.2012 Skábmačuovggas 2012
18.12.2012 Skábmačuovggas veahkeha

Čájálmasgovat Skábmačuovggas 2012

Govven Aslak Mikal Mienna, krediteren gáibiduvvo geavaheamis.

Skábmačuovggas 2011

Skábmačuovggas lea šaddagoahtime skábmaáigge-arbevierru Guovdageainnus. Go dal lágiduvvo čájálmas njealljat geardde, seamma oasseváldiid bokte go ovdal. Gaskkavahkku 7. beaivvi juovlamánus lea vuosttáščájálmas, dii 1800, Kulturviesus. Ja de fas duorastaga 8. beaivve maiddái, seamma áiggi, nu ahte čájalmas čájehuvvo nu go maid ovddit jagiid, guovtte geardde.

Ášši čállon beaivvas.no siiddus dán vissis čájálmasa birra.
29.11.2011 Skábmačuovggas 2011
01.12.2011 Skábmačuovggas ruhtaveahkki
09.12.2011 Lihkustuvai fas

Čájálmasgovat Skábmačuovggas 2011

Govven Aslak Mikal Mienna, krediteren gáibiduvvo geavaheamis.

Skábmačuovggas 2010

Lávlun lea guovddažis dán jagáš Skábmačuovggas. Juovllat han leat das fargga, dát gal vuhtto lávddis. Muhto ii fal dušše “juovlaáššit” leat oaidnimis ja gullamis. Kulturskuvlla lávlunjoavku lea ea. ea. CD sisdoaluin lávddis. Maŋŋel konsearta/čájálmasa šaddá olggosaddinfeasta, go lávlunjoavku vuovda CDa buori ja erenoamáš ovdal-juovllaid haddái ja dan hattis čuovvu maid gahkku/gáffe/bruvsa (Govas oaidnit oasi Dimitri joavkkus diimmáš Skábmačuovgggas). 

Beaivváš Sámi Našunálateáhtera bealis lea Iŋgor Ántte Áilu Gaup, Mary Sarre, Svein Birger Oskal ja Egil Keskitalo lávddis. Guovdageainnu suohkana Kulturskuvlla lávlunjoavku dirigeanta lea Ann-Mari Andersen. Mama Sara Education Foundations lea maid sátnevuorru lávddis go organisašuvnna vuolggaheaddji Gunhild B. Sara Buljo lea boahtime. Dimitri joavkku dirigeanta lea Inger Johanne Oskal (Govas Iŋgor Ántte Áilu Gaup ja Mary Sarre, oktan earaiguin diimmaš Skábmačuovggas).

Ášši čállon beaivvas.no siiddus dán vissis čájálmasa birra.
09.12.2010 Skábmačuovggas 2010
22.12.2010 Skábmačuovggas illudii máŋgasa

Čájálmasgovat Skábmačuovggas 2010

Govven Aslak Mikal Mienna, krediteren gáibiduvvo geavaheamis.

Skábmačuovggas 2009

Diibmá deaivvadedje Beaivváš, Dimitri joavku ja Kulturskuvlla mánáidkoarra, daid áiggiid, ja čájehedje Skábmačuovggas čájálmasa vuosttaš geardde. Dal de fas leat čoagganan, ja de leat ge mii earát hui fargga gearggus geahččat go lávlun, muitalusat, luođit ja eará fas gullojit ja oidnojit lávdde alde Kulturviesus. Čájálmas čájehuvvo guktii, disdaga 15.12. ja gaskkavahkku 16.12., goappašat beaivve dii. 19.00, Kulturviesus.

Čájálmas čájehuvvo guktii, disdaga 15.12. ja gaskkavahkku 16.12., goappašat beaivve dii. 19.00, Kulturviesus.

Čájálmas lea moddjái ja liekkus – leat árbevirolaš juovlalávlagat, leat muitalusat, neaktin ja čájálmas heive buohkaide.

Ášši čállon beaivvas.no siiddus dán vissis čájálmasa birra.
11.12.2009 Skábmačuovggas čájálamas
14.12.2009 Bileahttaruhta skeŋkkejuvvo
17.12.2009 Skábmačuovggas lihkostuvai bures

Čájálmasgovat Skábmačuovggas 2009

Govven Aslak Mikal Mienna, krediteren gáibiduvvo geavaheamis.

Skábmačuovggas 2008

Čájálmas kulturviesus duorastaga 11/12 ja bearjadaga 11/12 dii. 18:00
forestilling på kulturhuset torsdag 11/12 og fredag 12/12 kl. 18:00

Oasálastit/Medvirkende:
Iŋgor Ántte Áilu Gaup, Egil Keskitalo, Mary Sarre, Dimitri Joavku, Kulturskuvlla lávlunjoavku – Kulturskolens Sangkor.

Guoimmuhit gehččiid skábmavuođu sálmmaiguin, lávlagiiguin ja teavsttaiguin Vi underholder vårt publikum med salmer, sanger og tekster hentet fra årstiden

Haddi/pris: 80,-/40,-  Nuvttá vuollel 6 jagi – gratis under 6 år

JUOVLAMÁRKANAT/JULEMARKED

Kafean ja duodjegávppiiguin – med kafé og duodjiboder dii./kl. 16:00-21:00
goappaš beivviid – begge dager. Arr. 10B

Čájálmasgovat Skábmačuovggas 2008

Govven Silja Somby, krediteren gáibiduvvo geavaheamis.