Ánte Siri, Ingá Márjá Sarre, Snøfrid, Govven/foto: Johan Mathis Gaup

SNØFRID

(Snæfríđur Svåsedóttir)   

Sámi nieida gii náitalii norgalaš gonagasain Harald Hårfagriin (Harald I). Gonagas gii čohkkii Norgga oktan riikan. Gonagas-krønikas, áigegirjjis Ágrip, mii lea čállon 1100-logus namuhuvvo Harald Hårfagre gii náitalii sámi nieiddain Snæfríđuriin. Snorre Sturluson gii čálii gonagasaid birra lea váldán dán muitalusa mielde Heimskringlai:

Juovlaruohtaeahkeda dan botta go Harald čohkkái beavddi luhtte, de bođii Svåse uvssa lusa ja bijai sáni gonagassii ahte son galggai olggos boahtit su lusa. Gonagas suhtai sáni ovddas, ja almmái gii lei sáni buktán sisa, buvttii fas gonagasa vaši olggos. Muhto Svåse dáhtui gonagasa boahtit nuppe geardde. Son galggai cealkit ahte son gul lei dat sápmelaš gean gonagas lei suovvan cegget goađi nuppe beallái čoru Tofte-dálus gos gonagas dál lei.

Gonagas manai olggos, ja de šattai nu ahte son lohpidii vuolgit sápmelačča fárrui su goahtái, muhtumat rávveje ahte galggai vuolgit ja muhtumat fas ahte ii galgan.

Doppe lei Snæfríđur, Svåse nieida, čábbáseamos nisu mii lei oaidnimis, ja fálai gonagassii juhkamuša. Gonagas válddii dan ja vel su gieđa. Dallánaga buollái ráhkisvuođa dovdu su rupmašis, ja son háliidii su seamma ija. Muhto Svåse celkkii ahte ii galgan dáhpáhuvvat su dáhtu vuostá, baicca galggai gonagas váldit su moarsin ja náitalit suinna.

Gonagas válddii su moarsin ja náitalii suinna. Son ráhkistii su meariheamet. Soai oaččuiga njeallje bártni: Sigurd, Gudrød, Ragnvald ja Halvdan.

De jámii Snæfríđur. Muhto ii son molson ivnni mange ládje. Son lei ruksesmuđot nu go dalle go elii. Gonagas čohkkái álot liikká bálddas ja doaivvui ahte dat fas eallá. Nu vásse golbma jagi. Gonagas moraštii go Snæfríđur lei jápmán, ja riika álbmot morašte go dát čuohcagođii gonagasa jierbmái. Torleif Spake gohčohalai gonagassii doavttirin. Son sártnui ná gonagassii: “Ii leat imaš ahte don muittát dakkár fávrru ja buori nissona ja gudnejahtát su guottáid ja skarlagen siste, nu go son bivddii du, muhto don gudnejahtát sihke su ja iežat unnibut go vuogas lea dieinna lágiin ahte it hávdát su.”

Snæfríđura rumaš boldojuvvui ja hávdáduvvui. Dan rájes beasai gonagas fas jirpmiidis ala. Son stivrii riika ja šattai lihkka gievra go ovdal, son anii ilu albmáinis, ja sii fas sus, ja riika anii ilu goappašagain.

Dramatihkár Arne Berggren lea lohkan ja iskan Snorre muitalusa ja geahččalan gávnnahit mii dat oktiibuot dáhpáhuvai ovdalgo Harald čohkkii Norgga oktan riikan. Ja lea čállán dán historjjá dramáhtalaš muitalussan fápmoriidaleami, juonalašvuođa ja ráhkisvuođa nana magihkalaš fámu birra.

Čájálmasa neavttárat ja hábmejeaddjit:

  • Dramatihkár: Arne Berggren
  • Lassioasit ja lávllateavsttat: Rawdna Carita Eira
  • Sámegillii jorgalan: Britt Inga Vars
  • Bagadalli: Haukur J. Gunnarsson
  • Koreográfa ja bagadallanveahkki: Elle Sofe Henriksen
  • Lávdehámbejeaddjit: Bård Torbjørnsen & Maja Von Hanno
  • Bivttashábmejeaddji: Berit Marit Hætta
  • Muohtovuoidan/Sminke: Trude Sneve
  • Čuovgahábmejeaddji: Steinar Lohne
  • Šuokŋadahkki: Olav Johan Eira
  • Neavttárat: Ingá Márjá Sarre, Ánte Siri, Egil Keskitalo, Nils Henrik Buljo, Mary Sarre, Anitta Suikkari, Anja Saiva Bongo Bjørnstad

Álgočájálmas: Ođđajagimánu 12. b. 2018 – Guovdageainnus. Lávdegiella: Davvisámegiella. Čájálmas tekstejuvvo dáro-, lullisáme- ja suomagillii.

Čájálmasa prográmmabláđđi, mii muitala ea. ea. geat ledje mielde buvttadusas muđui ge ja gos čájálmas čájehuvvoi, jna.

Preassagovat

Govvejeaddji Johan Mathis Gaup (ja Aslak Mikal Mienna), krediteren gáibiduvvo geavaheamis.