Beaivváš Sámi Našunálateáhtera áigumuš lea jođihit ja ovddidit ámmát teáhterdoaimmaid sámegillii, ja gaskkustit sámi kultuvrra teáhterbarggu ja eará lávdedáiddalaš doaimmaid bokte.
Teáhter galgá bargat sámeguovlluin Norggas. Teáhter sáhttá maid čájehit čájálmasaid eará guovlluin riikkas ja sámi guovlluin Davviriikkain ja olgoriikkain, jus lea bušeahtas dáhkádus.
Teáhterhoavda ja ekonomiijahoavda geatnegahttiba ahte buot njuolggadusat vuhtiiváldojuvvot doaimmahusas. Buot bistevaš bargit ja eará bargit geatnegahttet čuovvut Beaivváš Sámi Našunálateáhtera mearriduvvon DBS njuolggadusaid- ja servodatovddasvástádusa.
Beaivváš Sámi Našunálateáhteris leat ehtalaš njuolggadusat mat fuolahit min ulbmila.
Beaivváš Sámi Našunálateáhteris galgat várjalit ásahusa dáiddalaš friddjavuođa ja dainna lágiin seailluhit ja ovddidit teáhtera lávdedáidaga ja demokratiija arenan.
Beaivváš Sámi Našunálateáhter galgá buvttadit ja čájehit čájálmasaid mat várjalit vuđolaš olmmošvuoigatvuođaid min servodagas. Dat guoskka dan buvttadussii mii lea min iežamet bagadallan bargun ja maid geavahit go oastit dávviriid ja bálvalusaid.
Beaivváš Sámi Našunálateáhteris galgat addit iežamet bargiide buriid ja gutnálaš bargodili ovdánahttin birrásis. Dat guoská sihke fysalaš ja maiddái psykososiála dásis.
Mii geatnegahttit doallat ja seailluhit dakkár bargodábiid mat eastadit ekonomalaš rihkkumiid min bargiid gaskkas. Bargit galget maid dovdat oadjebasvuođa amaset ihcalassii vávjot dan geažil. Iešheanalaš fitnodagaiguin eai galgga dahkkojuvvot soahpamušat mat dagahit ákka ahte dakkár rihkkumat leat leamaš, dahje sáhttet dáhpáhuvvat.
Beaivváš Sámi Našunálateáhteris bargat dainna eavttuin ahte unnimus lágiin nuoskkidit luonddu. Dat guoská maid gávppašan oktavuođaide mat dahkkojuvvojit iešheanalaš fitnodagaiguin.
Mii čállit jahkásaš raporta movt mii leat doahttalan min servodatovddasvástádusa. Muđui čállit maiddái min servodatgeatnegasvuođa rolla stivrra jahkedieđáhussii, rehketdoallolága gáibádusaid vuođul.