Otne čakčamánu 19. B. bidjui vuođđogeađi ođđa teáhter ja joatkkaskuvla vistái Guovdageainnus. Ea. ea. teáhtera hoavda, arkiteakta, Statsbygg ovddasteaddjit, máhttoministtar ja sámediggepresideanta ledje dieđusge bidjamis.

Sámediggepresideanta Silje K. Muotka og máhttoministtar Tonje Brenna – govven Aslak Mikal Mienna

Otne čakčamánu 19. B. bidjui viimmat vuođđogeađi ođđa teáhtervistái, visti maid teáhter juohká Sámi joatkkaskuvllain. Ja de ledje ge máŋggas boahtán dán bidjamii, mii lei ođđa visti viessosajis, Gáhkkorčorus, Guovdageainnus. Ea. ea. máhttoministtar Tonje Brenna, sámediggepresideanta Silje K. Muotka, dálá teáhterhoavda Rolf Degerlund ja Snøhetta arkiteakta, ja maiddái Statsbygg ja skuvlla ovddasteaddjit. Visti lea dal ceagganeame ja vurdojuvvo leamen gárvvis oktii 2024. Huksenbarggut álggahuvvoje giđđat dán jagi (2022). Lea Econor nammasaš entreprenevrafitnodat gii hukse visti.

Teáhter lea máŋggalot jagi sávvan beasset doaibmat iežas ja ođđa teáhtervisttis. 1981 rájes lea johttiteáhter, mii Beaivváš lea, bargan ja doaimmahan bargguid Guovdageainnu suohkana kulturviesus. Kulturviessu lea álgoálggo rájes bidjan vuođu olu buriid ja dehálaš teáhtervásáhusaid olles Sápmái, muhto áiggiid mielde visti ii šat leat dan dásis mii gáibiduvvo ja vurdojuvvo. Mánnodat čakčamánnu 19. B. lea mearkabeaivi teáhterii, 2024 šaddá teáhterii mearkajahki.

Preassagovat

Dá lea govat bidjamis. Govvejeaddji lea Aslak Mikal Mienna, govvejeaddji krediteren gáibiduvvo govvageavaheamis. Dás oainnát bovdehusa otna bidjamii.