Govvejeaddji lea Aslak Mikal Mienna. Govvejeaddji Aslak Mikal Mienna, krediteren gáibiduvvo preassageavaheamis, eará geavaheamis gáibiduvvo maiddái lohpi teátheris. Dieđut čájálmasa birra.
Teáhtera 2022 prográmma sáhtát dás oaidnit ja gullat videohámis, dahje pdf-hámis. Bures boahtin Sámi našunálateáhtera 2022 teáhterjahkai! PDF hámis. Áigeguovdilis čájálmasat (ja bileahtat)
Mary Sarre (govven/foto Aslak Mikal Mienna) Skábmaeatnamis lei issoras garra borgadálki, davvebiegga bođii roasuid mielde. Eallit ja lottit mat orro dán eatnamis dopme ohcat suoji dálkkis. Danin ii fuobmán
Elle ja Hánsa geahččaleaba gávdnat ruhtaseahka maid leaba gullan galgá gávdnot doppe gos suovva badjána maŋŋel arveoavtti. Muhto de válddahallaba fáŋgan noaideáhkkui mii rievdada sudno miessin, ja Hánsa
Ii čájehuvvo – buvttadusa ja čájálmasmátki heaittihuvvo/bissehuvvo, Coronavirus dili sivas Lei hui dábálaš beaivi. Tommi ja Annika golahallába áiggi gilvvagárddis. De soai fuobmába ahte muhtin lea
Muhtin gilážis Oarjjabealde Kalaallit Nunavutas ávžžuhuvvo noaidenisu Maqqu vuolgit mátkkoštit dan viiddis máilbmái. “Sillet” ja máhcahit nuorra olbmá sielu maid son lea manahan. Mátki vuolde
Sidjiide guđiin lea buot, ii rievdat politihkka meastta maidege. Earáide lea sáhka eallima ja jápmima birra. Gii gottii mu áhči lea vuostecealkámuš muhtin áhči guovdu. Áhčči guhte lea billistan iežas
“Step into a world of cross-cultural odysseys and examine how we live on earth, how we pass to the land of the dead, and the consequences of love and sacrifice.” Two odysseys:
Áillohaš – Nils Aslak Valkeapää – su juoigamat ja poesiija – Dáinna poesiija-luohtekonsearttain mii gudnejahttit Áillohačča – son guhte lei okta sámi kultuvrra njunuš láidesteaddjin. Su
Mátta-Várjjagis, Finnmárkkus ja Davvi-Romssas lea erenoamáš soahtehistorjá. Norggas galggaše dovdat dan historjá ja dat galggašii leat čállojuvvon buot skuvla- ja historjágirjjiin. Dađibahábut baicca lea
Su navdet leat vuosttaš sámi girječállin. Su vuosttaš girjái “Muitalus sámiid birra” čálii boazosámiid eallima birra álggogeahčen 1900:s. Turis ii lean akademihkalaš oahppu ja son anii Guovdageainnu
Geassemánu 15. beaivvi – Heddabeivviid oktavuođas – lei “Vinduer” čájálmasas álgočájálmas, iige leat eará dadjat go ahte dat manái earenoamáš bures! Ja sihke geahččit ja
Dovddus neavttár Bjørn Sundquist doarju, mu maid Mari Boine, girječálli Mikael Niemi, Norgga Riksteater hoavda Ellen Horn, nubbe dovddus norgga neavttár Nils Ole Oftebro ja 55 eará kulturbargit ja -berošteaddjit, sihke Sámis, Norggas, Suomas ja Ruoŧas. Maid sii dorjot? Na, jurdaga ahte Beaivváš Sámi Našunálateáhter galgá oažžut ođđa teáhtervisti.